KUIDAS TEHA ELUVALIKUID, MIS SIND EDUNI VIIVAD?
Valikute tegemine on lahutamatu osa iseseisvast elust, sest see tähendab vastutust oma otsuste eest. Kui keegi ei ütle enam ette, mida teha või kuidas käituda, tuleb nii igapäevased kui ka tulevikku mõjutavad otsused ise vastu võtta: näiteks kuidas raha kasutada, kuhu õppima minna või milline karjäärivalik teha.
Kujuta ette: oled lõpetamas põhikooli või gümnaasiumi. Kõik küsivad, mida edasi teed. Mõtled korraks, aga lükkad otsuse edasi, sest küll hiljem jõuab valida. Sõbrad juba kandideerivad, uurivad koole ja erialasid. Sina aga ei ole kindel, kuhu minna või mida õppida, ja jätad valiku viimasele hetkele.
Aeg läheb kiiresti. Lõpuks teed otsuse kiirustades, ilma et oleksid seda päriselt läbi mõelnud. Mõne aja pärast tunned, et valitud suund ei sobi sulle. Tekib kahtlus ja motivatsioon langeb.
Siis saad aru, et tehtud valikud mõjutavad otseselt sinu tulevikku ning, mida teadlikumalt neid teha, seda kindlamalt saad oma elu suunata.
Alustuseks üks oluline mõte
Paljud arvavad, et edu tuleb ühest „õigest“ otsusest. Tegelikult tuleb see pigem oskusest otsustada, proovida ja vajadusel suunda muuta ning siis jälle otsustada. See on nagu ring, mis pidevalt kordub.
Aga siiski, enne kui hakata midagi valima, tasub korraks peatuda ja vaadata pilti natuke laiemalt. Kuidas seda teha? Allpool on 3 tööriista, mida soovitame kõigile, kes on oluliste eluotsuste lävel (nt. kooli- või karjäärivaliku, kolimise, sõprade või mõne harjumusega seoses).
TÖÖRIIST 1: Ära unista tiitlist, vaid elustiilist
Sageli teevad inimesed erialavaliku tiitli/postitsiooni/ametinimetuse, mitte elustiili järgi, mis sellega kaasneb.
„See eriala kõlab hästi.“ „See töö tundub turvaline.“ “Seal saab palju palka.” jne.
Aga palju harvem küsime: kas see eluviis sobib mulle?
Peatu korraks ja mõtle:
Kujutle end mõne aasta pärast (vali endale loogiline aeg vahemikus 5-10 aastat). Visualiseeri oma tavalist ideaalset tööpäeva tulevikus. Ja tee seda alates olmetegevustest. See ei pea olema selge pilt. Piisab aimdusest. Suunast. Unistusest.
TÖÖRIIST 2: isiklik SWOT analüüs
Joonista paberile või salvesta arvutisse dokumenti 2×2 tabel.
On oluline, et hoiaksid seda tabelit käepärast, sest me kõik õpime enda kohta pidevalt midagi juurde. Kui see juhtub, saad tabelit jooksvalt täiendada. Kui seda aktiivselt teed, tekib sulle väga põhjalik isiklik SWOT analüüs, mida saad ära kasutada nt. töövestlustel, karjäärivalikute tegemisel vms.
Püüa igasse lahtrisse mõelda niipalju märksõnu kui võimalik. Vastused võivad olla eluülesed, mitte ainult karjääri või kooliga seotud. Kirja võid panna nii väikesed detaile kui ka laiemaid oskusi, mis sul on.
Tugevused
Mis tuleb mul loomulikult välja?
Mida ma naudin?
Mille eest olen tunnustust saanud?
Millega inimesed minult abi küsivad?
Nõrkused
Mida ma alles õpin?
Mida tahaksin arendada? Milles tunnen end ebakindlalt?
Võimalused
Millised võimalused on mul praegu käeulatuses? Missugused privileegid mul on?
Missugused võimalused olen varem kasutamata jätnud?
Riskid
Mis võib mind pidurdada, takistada? Missugused tegurid on minust sõltumatud? Mida ma kardan?
TÖÖRIIST 3: Tee oma mõte testitavaks
Sageli annab just proovimine vastuseid, mida mõtlemine ei anna.
Kui sul on mõttes näiteks südamekirurgiks saada, siis alusta kõige väiksemast võimalikust viisist seda katsetada. Loomulikult sind operatsioonisaali skalpelli hoidma ei lubata, kuid proovi näiteks mõne arsti töövarjuks minna. Halvimal juhul tuleb välja, et sa kardad paaniliselt verd. Sel juhul on hea, et sa selle teada said enne 6-aastast arstiõpingute teekonda. Parimal juhul saad enesekindluse, et see maailm on sinu jaoks tohutult põnev ja huvipakkuv.
Proovi järgmist:
Mida ma saan järgmise 3 kuu jooksul päriselt proovida?
Kuidas ma saan aru, kas see mulle meeldib või mitte?
põhiline, mida meeles pidada
Sa võid elu jooksul pidada mitut ametit, teha karjääripöördeid, elada erinevates riikides ja olla eri hetkedel erinev inimene. See, mida sa valid täna, ei lukusta sind igaveseks üheks versiooniks iseendast. Üks suurimaid põhjuseid, miks otsuseid edasi lükatakse, on hirm eksida. Tekib tunne, et üks vale valik võib „kõik ära rikkuda“. Tegelikult ei ole enamik valikuid lõplikud.