Kuidas märgata ja toetada nii ennast kui ka sõpra?


Vaimse tervise raskused ei alga tavaliselt suure kriisiga. Pigem algavad need väikestest asjadest: uni on halvem, sõnumitele ei viitsi vastata ja kõik tundub kuidagi raskem kui varem. Neid märke on lihtne pidada tavaliseks väsimuseks või lihtsalt keeruliseks perioodiks.

Faceless female grabbing hand of unhappy pensive girlfriend sitting in light living room and looking down during quarrel at home

Vahel on raske ka teisel poolel, kui sõber ütleb, et tal pole kõik hästi, ei tea me, mida öelda.

Oktoober on vaimse tervise kuu ja selles postituses leiad kolm lihtsat tööriista:

  • kuidas aru saada, kas see on lihtsalt stress või midagi enamat
  • märgid, et vajad tuge
  • mida öelda, kui sõber ütleb „mul ei ole hästi”

Täiuslikke vastuseid ega eksperditeadmisi ei ole vaja. Piisab märkamisest 💜


Kuulamissoovitus 🎧

 Halb päev või märk, et on aeg abi otsida?

Sellest räägime Eluks Valmis podcastis Elisabeth Valteriga, kes on Lahendus.net-i endine tegevjuht. Arutame, miks vaimse tervise eest hoolitsemine võiks olla sama loomulik kui uni, liikumine ja söömine. Räägime ka sellest, kas sotsiaalmeedia on päriselt kõige halva põhjus, kuidas läbipõlemist ära tunda ja millal on aeg pöörduda spetsialisti poole.


On see lihtsalt stress või midagi enamat?

Stress on elu osa. Kontrolltöö, tähtajad, ootused, sotsiaalmeedia ja mõtted tulevikust võivad kõik korraga peale tulla. Natuke stressi on täiesti normaalne.

Aga vahel annavad keha ja vaim märku, et koormust on liiga palju. Ja sageli märkab keha seda enne, kui sa ise sellest aru saad.

Kiire enesetest: kas mõni neist kõlab tuttavalt?

  • 😴 Uni on halb või ei too puhkust
  • 🤕 Peavalud või pinge kehas
  • 🧠 Keskendumine ei õnnestu
  • 🔋 Energia on pidevalt madal, isegi pärast puhkamist

Kui mõni neist kordub, küsi endalt: kui kaua see on juba kestnud? Üks stressirohke päev on üks asi. Mitu stressirohket nädalat on hoopis midagi muud.


Millised on märgid, et vajad tuge?

„Äkki olen lihtsalt väsinud.” „Äkki ma mõtlen üle.” „Ma peaksin sellega ise hakkama saama.”

Kõlab tuttavalt? Paljud noored ootavad abi küsimisega liiga kaua. Mitte sellepärast, et tuge pole vaja, vaid sest nad arvavad, et nende mure „pole piisavalt tõsine”.

Aga abi saamiseks ei pea ootama kriisi.


Kuulamissoovitus 🎧

Miks vaimse tervise mured üldse tekivad ja mida saad ise teha?

Arstiteaduse tudeng ja koolitaja Elis Riin Tars-Hurt räägib, kuidas vaimse tervise häireid ennetada, millised eneseabivõtted päriselt toimivad, mis rolli mängib toitumine ja millised ühiskondlikud müüdid hoiavad meid abi küsimast. Kuula, kui tahad paremini mõista nii ennast kui ka teisi 🧠


Kuidas toetada sõpra?

Sõber kirjutab sulle: „Tead, suht jamasti läheb…”

Mida sa vastad?

Sageli tahame kohe aidata ja ütleme midagi, mis on hästi mõeldud, aga mis võib panna teise tundma, et teda ei kuulata. Hea uudis on see, et täiuslikke sõnu pole vaja.


Kust saada abi?

Kui tunned, et vajad kellegagi rääkimist, ei ole sa üksi. Abi saad näiteks siit:

  • 💬 peaasi.ee: info ja nõustamine vaimse tervise teemadel
  • 💬 lahendus.net pakub tasuta psühholoogilist nõustamist kirja teel.
  • 📞 Lasteabi 116 111: tasuta ja ööpäevaringselt, ka vestlusena
  • 🏫 kooli psühholoog, sotsiaalpedagoog või noorsootöötaja
  • 🚨 112, kui tunned, et oled ohus
Projektist
Rahastatud

Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.