Kas sa juhid oma feed’i või juhib feed sind?
Iga päev puutume kokku sadade postituste, videote, kommentaaride ja sõnumitega. Osa neist on usaldusväärsed ja kasulikud, osad eksitavad või on loodud, et meie emotsioonidega mängida. Digitaalne kirjaoskus ei tähenda ainult tehnoloogia kasutamist, vaid ka oskust mõelda, küsida, kontrollida ja märgata, kuidas info meid mõjutab.
Iga päev teeme internetis kümneid väikeseid otsuseid: mida uskuda, millele reageerida, mida jagada ja mida ignoreerida. Sageli sünnivad need otsused kiiresti ning emotsioonide ajel.
Kuidas märgata, millal meie mõtteid ja arvamusi mõjutatakse? Kuidas aru saada, kas info on usaldusväärne? Ja kas me näeme kogu pilti või ainult seda osa, mida meile näidatakse?
Kuulamissoovitus 🎧
Kriitiline mõtlemine algoritmide ja infomüra ajastul
Eluks Valmis podcasti 21. episoodis räägime koos meediapädevuse edendaja Gretel Juhansooga sellest, kuidas infomüras paremini orienteeruda ja kui hästi Eesti noored valeuudiseid, mõjutamist ning algoritmide mõju tegelikult märkavad.
Episoodis kuuled:
- mida kriitiline mõtlemine päriselt tähendab;
- kuidas algoritmid mõjutavad seda, millist infot me näeme;
- kuidas AI ja sotsiaalmeedia muudavad meie infokeskkonda;
- kui hästi oskavad noored valeuudiseid ja mõjutamist ära tunda;
- mida saad ise teha, et infot teadlikumalt hinnata.
Kui tahad oma infovoogu veidi kriitilisema pilguga vaadata, tasub kuulata!
Kuidas ära tunda usaldusväärset infot?
Sotsiaalmeedias levib valeinfo sageli kiiremini kui kontrollitud faktid. Eriti siis, kui postitus tekitab tugevaid emotsioone, reageerime kiiresti. Just sellistel hetkedel tasub võtta hetk ja hinnata, kas nähtud postitus, video või sõnum on tegelikult usaldusväärne.
Jagasid kogemata valeinfot?
Seda võib juhtub igaühega, ka täiskasvanutega ja ka ajakirjanikega. Valeinfo on sageli tehtud just selliseks, et seda tahetaks kohe edasi jagada. Viga ei tee sinust rumalat. Oluline on see, mida sa pärast teed.
Valeinfo levib kiiremini kui parandus, seega loeb iga inimene, kes viga ausalt tunnistab!
Kui sina jagasid:
- Kontrolli üle. Kasuta ülalolevat usalduskontrolli ja otsi vähemalt üks teine allikas.
- Kustuta või paranda. Kui teised on postitusele juba reageerinud, on parandus parem kui vaikne kustutamine. Siis saavad ka nemad teada, et info ei pidanud paika.
- Ütle ausalt. Näiteks: „Jagasin varem ___. Selgus, et see ei pea paika. Täpsem info on siin: ___.“
- Saatsid sõnumiga? Kirjuta samasse vestlusse või gruppi uuesti.
Kui sõber jagas:
Kirjuta talle privaatselt, mitte avalikku kommentaari. Küsi, ära süüdista: „Hei, nägin, et jagasid seda. Kust see pärit on? Mina leidsin hoopis sellise info…“ Lisa link, mitte ainult oma arvamus. Ära oota, et ta kohe meelt muudab. Sageli piisab sellest, et ta hakkab järgmine kord ise kontrollima.
Millal sisust teatada?
Teata sisust, kui see on ohtlik valeinfo, pettus, libakonto, kiusamine või kellegi pildi väärkasutus (sh deepfake). Vajuta postituse juures kolmele täpile (⋯) ja vali „Teata“. Tavaliselt ei näe postituse autor, kes teatas.
Kuidas märgata, millal sinu mõtlemist mõjutatakse?
Meie aju armastab kiireid otsuseid, sest see aitab igapäevaelus energiat säästa, kuid internetis võib see viia kiirustavate järelduste, emotsionaalsete reaktsioonide ja valeinfo levitamiseni.
Kriitiline mõtlemine ei tähenda kõiges kahtlemist, vaid oskust märgata, millal emotsioonid või harjumuspärased mõttemustrid hakkavad meie otsuseid juhtima.
Kuidas märgata oma filtrimulli?
Sotsiaalmeedia algoritmid näitavad meile enamasti sisu, mis meid huvitab või millele oleme varem reageerinud, kuid aja jooksul võib see luua nn filtrimulli ehk olukorra, kus puutume kokku peamiselt sarnaste arvamuste, teemade ja vaatenurkadega.
Filtrimulli märkamine on esimene samm teadlikuma ja avarama maailmapildi poole, sest mida mitmekesisem on meie infokeskkond, seda paremini suudame mõista erinevaid inimesi, hinnata keerulisi teemasid ning teha tasakaalustatud otsuseid.
Võta oma feed tagasi
Algoritm ei otsusta sinu eest üksi vaid ta õpib sinult: iga video, mille juures peatud, iga laik ja iga kommentaar ütleb talle, mida sulle veel näidata. Nii tekib ring, kus sa näed üha rohkem sama teemat, sama tooni ja sama emotsiooni, kuni see hakkab tunduma „normaalne“.
Hea uudis on see, et kui algoritm õpib sinust, siis saad sa teda ka ise õpetada.
1. Korista. Mõtle, millised kontod või teemad panevad sind end halvasti tundma või raiskavad lihtsalt su aega. Vaigista need või lõpeta nende jälgimine. Vaigistamisest ei saa teine inimene teada, seega ei pea kellegagi tülli minema.
2. Lisa. Täida filtrimulli töölehel lause „Ma näen tihti ___, aga harva ___“. Otsi siis 2–3 kontot, mis toovad sinu feedi just selle, mida sa seni harva näed. See võib olla uus hobi, teistsugune vaatenurk, inimesed, kes lahendavad probleeme, või mõni usaldusväärne uudisteallikas.
3. Ütle „ei“. Kui feedi tuleb sisu, mida sa näha ei taha, ära lihtsalt keri edasi. Vajuta „Pole huvitatud“ või „Näita vähem“. Enamikus rakendustes saab lisada ka märksõnafiltri teemadele, mida sa üldse näha ei taha.
4. Muuda seadeid. Lülita välja teavitused, mida sa kohe ei vaja, ja kus võimalik, ka automaatne esitus. TikTokis ja Instagramis saab soovitused ka täiesti lähtestada, kui tunned, et tahad puhtalt lehelt alustada.
5. Anna aega. Algoritm ei unusta kohe. Vaata nädala pärast uuesti: kas su feed tundub teistsugune? Ja kuidas see sind nüüd tundma paneb?
Feed ei ole ilm, mis lihtsalt juhtub. See on aed, mida saad ise kasta ja rohida.
Kust leida rohkem infot?
Kontrolli, kas väide vastab tõele
- Propastop – selgitab valeinfot ja propagandat, mis on seotud Eestiga
- Delfi ja Eesti Päevalehe faktikontroll – kontrollitud väited ja eksitavad postitused Eesti meediaruumist
Õpi rohkem
- Teeviit: meediapädevus – noortele kirjutatud artiklid valeinfo, sotsiaalmeedia ja tehisintellekti kohta
- Targalt Internetis: valeinfo – materjalid valeinfo äratundmise kohta
- Rahvusraamatukogu: desinformatsioon ja meediapädevus – artiklid, soovitused ja lisalugemist
- Rahvusraamatukogu: ole teadlik internetis ja meedias – praktilised juhised
- Haridus- ja Teadusministeerium: meediapädevus – ülevaade ja infokirjad, sobib ka õpetajatele ja noorsootöötajatele
Kui midagi häirib või vajad tuge
- Targalt Internetis – siin saad teatada ebaseaduslikust sisust ja küsida nõu
- Lasteabi 116 111 või lasteabi.ee – kui online-maailm hakkab koormama, saad seal ööpäev läbi kellegagi rääkida
Projektist
Rahastatud
Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.