KUIDAS LANGETADA OTSUSEID?


Otsuste langetamine on loomulik osa elust ja iga inimene seisab nende ees iga päev: olgu need seotud õppimise, töö, suhete või tulevikuga. Sageli võib tunduda, et peame kohe teadma „õiget“ vastust või tegema täiusliku otsuse, kuid tegelikkuses kujunevad enamik olulisi valikuid kogemuste, katsetamise ja enese parema tundmaõppimise kaudu.

Otsuste langetamine ei tähenda alati kindlustunnet. Vahel tähendab see hoopis julgust proovida midagi uut, õppida oma kogemustest ja vajadusel suunda muuta. Iga valik õpetab midagi meie väärtuste, huvide ja vajaduste kohta. Ka eksimused ja ebakindlus on osa arengust ning aitavad mõista, mis meile tegelikult sobib.

Siit leiad praktilisi tööriistu, küsimusi ja harjutusi, mis aitavad paremini mõista iseennast, teha teadlikumaid valikuid ning liikuda samm-sammult suurema selguse ja enesekindluse poole.

Pensive woman reading a book and enjoying coffee indoors, captured in a contemplative moment.

Miks on otsustamine nii raske?

Vaata videot instagramis

Otsustamine võib olla keeruline isegi siis, kui ükski valik pole otseselt halb. Mida olulisem otsus tundub, seda rohkem võime karta eksimist, mõelda võimalikele tagajärgedele või võrrelda enda valikuid teiste omadega. Eriti keerulised on olukorrad, kus meil pole veel piisavalt kogemusi või infot, et teada, milline valik võiks meile kõige paremini sobida.

Valikuid on liiga palju. Rohkem võimalusi ei tee otsustamist alati lihtsamaks. Kui variante koguneb palju, võib nende võrdlemine muutuda väsitavaks ning lõpuks võib tekkida soov otsust hoopis edasi lükata.

Kardame teha vale valiku. Mõnikord tundub, et üks otsus määrab ära kogu meie tuleviku. Tegelikult on paljusid otsuseid võimalik hiljem muuta ning vahel saame alles proovides teada, mis meile päriselt sobib.

Me ei tea veel täpselt, mida tahame. Oma huvide, tugevuste ja väärtuste tundmaõppimine võtab aega. Kõigele ei peagi olema kohe vastust – kogemused ja uute asjade proovimine annavad enda kohta uut infot.

Teiste arvamus mõjutab meid. Pere, sõbrad, õpetajad ja teised inimesed võivad olla väärtuslikuks abiks, kuid nende ootused võivad muuta enda soovi märkamise keerulisemaks. Noored otsivad ebakindlates olukordades ka aktiivselt infot teiste inimeste valikute kohta.

Tulevikku ei saa ette teada. Võime koguda infot ja kaaluda erinevaid võimalusi, kuid ühegi olulise otsuse tulemust pole võimalik täielikult ennustada. Ebakindlus kuulub otsustamise juurde.

Mida oma eluga peale hakata?

Ebakindlus tuleviku ees on normaalne osa kasvamisest, mitte läbikukkumine.

Tutvustatame kolme praktilist tööriista: elimineerimise meetodit, järgmise sammu reeglit ja energiajälgijat. Need aitavad märgata, millised tegevused annavad energiat ja millised mitte, et teha teadlikumaid valikuid tuleviku osas.

Paljud tunnevad survet oma elu kiiresti „välja mõelda“, kuigi tegelik selgus tekib katsetamise ja kogemuste kaudu.

Kas hobist võib saada karjäär ja kuidas teha otsuseid siis, kui sa ei tea veel täpselt, kuhu need sind viivad?

Muusik Märten Männiste räägib oma karjääriteekonnast ning sellest, kuidas oma huvidele võimalus anda, uusi asju proovida ja mitte esimeste raskuste korral alla anda.

Episoodis kuuled, …

  • kuidas Märteni enda karjääritee on kujunenud;
  • miks tasub oma huvisid ja tugevusi päriselt proovile panna;
  • millist rolli mängivad valikute tegemisel julgus ja järjepidevus;
  • miks ei pea kogu oma tulevikku kohe ette teadma.

Kui mõtled, kas sinu hobi või huvi võiks olla midagi enamat, või vajad julgust järgmise sammu tegemiseks, tasub kuulata!


On see tõesti minu valik?

Teiste inimeste ootused võivad mõjutada meie otsuseid ja karjäärivalikuid, kuid kõik valikud ei pea olema ühiskonna või perekonna heakskiidetud, vaid oluline on, et need oleksid meie enda soovidega kooskõlas. Tööriistad nagu „otsuste langetamise punased lipud“, „mõjukaart“ ja „tuleviku sina test“ aitavad eristada oma päris soove välistest mõjutustest. See vajalik, sest tihti tehakse otsuseid hirmu või surve põhjal, mitte enda väärtustest lähtudes.

Mis siis, kui teen vale otsuse?

Podcasti episoodis räägib Lisabet Loigu ausalt sellest, kuidas tema enda õpingud, töö ja karjäärivalikud ei ole alati läinud plaanipäraselt ning miks võib julgus eksida avada hoopis uusi võimalusi.

Episoodis kuuled, …

  • miks ei pea esimene valik jääma viimaseks;
  • kuidas tulla toime olukorraga, kus plaanid muutuvad;
  • miks võib karjäärisuuna muutmine olla täiesti okei;

Kuidas karjäärivalikut teha?

Karjäärivalik ei sünni täiusliku planeerimise kaudu, vaid tegutsemise ja kogemuste kaudu. Kirjeldatud „katseta → õpi → otsusta“ mudel, mis julgustab proovima erinevaid võimalusi ja õppima ka ebaõnnestumistest. Lisaks karjäärisobivuse kolmnurk ning väikeste eksperimentide ideed aitavad madala riskiga uusi kogemusi saada. Karjäärivalik on pidev arenguprotsessin, mitte üke lõpliku otsus. 

Kuula podcasti episoodi karjäärivalikutest!

MTÜ Eluks Valmis tegevjuht Eva Maria arutleb Töötukassa karjäärinõustaja Ingrid Lepassoniga sellest, …

  • mida noored karjäärivalikute juures enim kardavad;
  • miks on enda tugevustest nii raske rääkida;
  • milliseid vigu kõige dsagedamini tööle kandideerimise tehakse.

Lisaks uuri lähemalt

Töötukassa karjäärinõustamine

Töötukassa karjäärinõustamine on sobilik sulle kui vajad abi oma tugevuste leidmisel, karjääriplaani tegemisel, ülevaate saamisel tööturu olukorrast, infot õppimisvõimaluste kohta või harjutada tööle kandideerimisvestuseks turvalises õhkkonnas.

Saada oma nõustamissoov karjaar@tootukassa.ee.

Karjääriinfo portaal – minukarjäär.ee

Veebileht minukarjaar.ee koondab palju kasulikke ja praktilisi tööriistu oma töö ja õpingute planeerimiseks.

Tasuta vaimse tervise nõustamine

Vajad esmast tuge vaimse tervise muredega toime tulemisel? Peahea nõustamine on esmatasandi tugi noortele vanuses 12-26 aastat.

Loe lisa siit: https://peaasi.ee/peahea/

Lasteabi telefoniliin 116 111

Sul on konfliktid peresuhetes, sõltuvus, suitsiidsed mõtted või tunned end lihtsalt kurvana? Helista tasuta lasteabi liinile 116 111.

Projektist
Rahastatud

Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.