Tõhus õppimine ei tähenda rohkem pingutamist – vaid targemat õppimist
Mida rohkem inimene õpib ja kogemusi saab, seda kindlamalt suudab ta omal algatusel tegutseda ja vastutust kanda. Mistõttu on õppimine otseselt seotud iseseisva alustamisega, sest see annab inimesele vajalikud teadmised ja julguse ise tegutseda, kui enam ei ole kedagi, kes ütleb täpselt ette, mida teha või kuidas alustada, tuleb otsused ise langetada ja lahendusi leida.
Kujuta ette: kell on 21.15. Homme on kontrolltöö. Avad arvuti, teed õpiku lahti ja loed peatüki läbi. Samal ajal piiksuvad teavitused. Vastad kiirelt sõnumile. Siis vaatad „korraks” ühe video. Tund aega on läinud. Oled justkui õppinud, aga tegelikult ei mäleta täpselt, mida lugesid.
Järgmisel päeval kontrolltöös tunned, et oled teemat justkui näinud, aga vastused ei tule meelde. Pettumus on suur ja motivatsioon langeb veelgi.
Tegelikult ei pruugi asi olla võimekuses. Sageli on küsimus õppimisviisis. Kui sa ei tea, kuidas õppida tõhusalt või kuidas keskenduda, infot korrata ja päriselt kinnistada, siis kulub palju aega, aga tulemus on väike. Hea uudis on see, et õppimist saab õppida.
Kas usud, edu on sulle võimalik?
Edu algab uskumusest, et see on sulle kättesaadav. Ka tõhus õppimine algab veendumusest, et sa oled võimeline õppima ja arenema.
Edenemismõtteviisiga inimene usub, et teadmisi saab omandada, oskused ei ole lihtsalt kaasa sündinud ning aja ja pühendumisega on võimalik saada aina paremaks. Ta mõistab, et areng sõltub suuresti temast endast.
Kui sa usud, et „ma pole lihtsalt õppija tüüp“, muutub õppimine kohe raskemaks. Kui aga usud, et „ma saan sellest aru, kui ma harjutan“, on palju suurem tõenäosus, et nii ka läheb.
TÖÖRIIST 1: Saa aru enne, kui õpid pähe
Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et õppimine = pähe tuupimine. Tegelikult on sisu meeldejätmine alles viimane samm õpiprotsessis.
Kui sa ei saa teemast aru, ei ole selle pähe õppimine kuigi tõhus.
Proovi nii:
kuula tunnis eesmärgiga aru saada, mitte kõike kirja panna
küsi endalt: „Kas ma oskaksin seda kellelegi teisele seletada?“
Arusaamine teeb meeldejätmise kordades lihtsamaks.
ÕPISTRATEEGIA 1: Kordamiskaardid
Väike pingutus meenutamisel annab suure tulemuse mälus. St. oluline on mitte kohe kaarti ümber keerata ja õiget vastust lugeda, vaid pingutada oma aju nagu lihast.
Kordamiskaarte on parim teha käsitsi väikestele paberitele, kuid selelks on ka mitmeid rakendusi ( nt Quizlet)
Kuidas kasutada:
-ühel pool küsimus või märksõna
-teisel pool vastus
-vaata vastust alles siis, kui oled ise proovinud meenutada
TÖÖRIIST 2: Unustamine ei ole halb, kui oskad seda ära kasutada
Info unustamine ei tähenda, et sa oled halb õppija või et sul on halb mälu. Unustamine on osa õppimisprotsessist.
Mida see tähendab?
-Kui unustad õpitud info (täielikult või osaliselt ära), ei ole see põrumine, vaid hea võimalus samm edasi astuda.
-Mida rohkem sellistes olukordades infot meenutada püüad, tugevnevad ajus rakkudevahelised ühendused.
-Mida tugevamad on rakkudevahelised n-ö teerajad, seda suurem on tõenäosus, et sa järgmine kord suudad sama mälusisu paremini ja kiiremini meelde tuletada
ÕPISTRATEEGIA 2: Õppimine on maraton, mitte sprint
Tõhus õppimine vajab aega, mitte mitme tunnist tuupimist öösel enne eksamit.
Üks lihtne rütm, mis paljudele sobib, on Pomodoro meetod:
-25 minutit keskendunud õppimist
-5 minutit pausi
-ja siis uuesti
See aitab:
-hoida fookust
-vältida läbipõlemist
-muuta õppimine harjumuseks
Äratundmine ei ole sama, mis meeldejätmine
Kui sa õpikut loed ja miski tundub sulle selge, siis tegelikult ei pruugi sa seda sisu hästi teada, vaid see tuleb su ajule lihtsalt tuttav ette.
Oluline vahe:
äratundmine = „see tundub tuttav“
meeldejätmine = „ma suudan selle ise ilma abimaterjalideta meenutada“
Kui sa ainult loed, treenid äratundmist. Kui sa püüad ilma materjalita meenutada, treenid päriselt mälu.
õppimisharjumused loovad tulemuse mitte üksikud pingutused
Õppimine muutub lihtsamaks siis, kui sellest saab harjumus.
Alguses võib olla raske, aga ajapikku hakkab aju selle rütmiga kaasa tulema.
Tasub meeles pidada, et kõige olulisemad ei ole hinded, vaid teadmised, mis jäävad sinuga kauemaks kui üks kontrolltöö.
põhiline, mida meeles pidada
Tõhus õppimine ei tähenda, et sa peaksid õppimisele tingimata rohkem aega kulutama. See tähendab, et sa õpid viisil, mis toetab su ajul teadmisi meelde jätta.
Õppimine algab arusaamisest, mitte pähe tuupimisest
Kordamine tugevdab mälu. Lugemine ≠ meeldejätmine
Lühikesed õppimis-sessioonid töötavad paremini kui maratonid
Uni ja harjumused on sama olulised kui tehnika
Siin on sulle üks mugav spikker, kus on kogu oluline info ühes kohas, saad selle alla laadida või välja printida, et abi oleks alati käepärast.
Rahastatud
Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.
Allikad
Lepajõe, Kaisa. Tõhusa õppimise saladused. Tallinn: Tegus Kirjastus, 2025.