KODUAPTEEK – VÄIKE ASI, MIS TEEB KODU TURVALISEMAKS
MIS TEEB KODUST TURVALISE KODU? Turvaline kodu on koht, kus on hea olla – ja kus on ka asjad, mis aitavad ootamatustega toime tulla. Üks neist on läbimõeldud koduapteek.
Koduapteek ei ole tavaliselt asi, millele esimest korda omaette elama kolides mõeldakse. Tegelikult on see aga väike, kuid väga oluline osa iseseisvast elust.
Kujuta ette: õhtu, palavik tõuseb, nina on kinni ja apteek on ka kinni. Just sellistel hetkedel on hea, kui kodus on olemas mõned lihtsad, aga olulised asjad. Koduapteek ei pea olema suur ega kallis. Piisab sellest, kui seal on vahendid, mis aitavad kõige tavalisemate murede korral – külmetus, valu, kõhuhädad või väikesed vigastused.
Mis asi koduapteek üldse on?
Koduapteek võib olla üks kast või sahtel, kus on koos kõige sagedamini kasutatavad esmaabi- ja ravivahendid. See peaks asuma kuivas ja jahedamas kohas, kindlasti mitte vannitoas, sest kuumus ja niiskus võivad ravimeid rikkuda.
Mis ravimeid peaks koduapteek sisaldama?
Kõhuhädad
Kõhuprobleemid tekivad sageli ootamatult. Söetabletid võivad aidata nii mürgistuse, kõhulahtisuse kui ka puhituste korral. Kõhulahtisuse puhul võib vajadusel kasutada loperamiidi sisaldavaid ravimeid ning seedimise toetamiseks probiootikume.
Väikesed lisad, millest võib palju abi olla
Koduapteegis võiks olla ka allergiaravim, pintsetid, pipraplaaster lihasvalude või külmetuse korral ning valuvaigistav salv või geel. Ravimtaimed võivad olla mõistlik lisatugi, kuid need ei asenda esmaabivahendeid ega arstiabi. Näiteks kummel, ingver või piparmünt võivad toetada seedimist või leevendada kergemat ärritust, kuid neid tuleks kasutada mõõdukalt ja toetava vahendina. Ühtki ravimtaime ei ole hea kasutada suurtes kogustes või pikaajaliselt.
Palavik, valu ja külmetus
Palaviku ja valu korral sobivad paratsetamool (täiskasvanule 1000 mg korraga) ja ibuprofeen. Palavikku ei pea ravima enne, kui temperatuur tõuseb umbes 38,5 °C.
Külmetuse puhul aitavad nohu alguses meresoolasprei, kinnise nina korral tugevamad soolalahused või turset vähendavad ravimid ning valuliku nina puhul ninasalv. Köha leevendavad köhasiirup ja Islandi samblik, kurguvalu imemistabletid või kurgusprei, eriti salvi- või taruvaigupõhised.
Väikesed vigastused ja põletused
Igapäevaelus juhtub kõigil väiksemaid õnnetusi – villid, lõikehaavad, põletused või putukahammustused. Selleks on hea, kui kodus on eri suuruses plaastrid, steriilne side ning antiseptiline lahus haavade puhastamiseks. Põletuste ja putukapistete puhul on abiks jahutavad geelid, mis leevendavad valu ja ärritust.
Mida teha aegunud ravimitega?
Aegunud ravimeid ei tohi kasutada, sest nende toime võib olla nõrgem või ettearvamatu. Aegunud ja kasutamata ravimeid ei tohi visata prügikasti ega kanalisatsiooni – need tuleb viia apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti.
MILLAL ABI KÜSIDA?
Kui tervisemure ei ole eluohtlik, saab alati helistada perearsti nõuandeliinile 1220, kust saad nõu, kas piisab kodusest ravist ning milliseid ravimeid ja kuidas neid tarbida või oleks vaja arsti poole pöörduda. Hädaabinumber 112 on mõeldud ainult eluohtlikes olukordades.
Kaks väikest harjumust, mis hoiavad raha ja närve
1. Kontrollida koduapteegi sisu vähemalt kord aastas ja vaadata üle kehtivusajad ning seisukord.
2. Hoida kõik vahendid ühes kindlas kohas ja organiseeritult, et neid oleks lihtne leida just siis, kui neid vaja on.
põhiline, mida meeles pidada
Hästi kokku pandud koduapteek ei tee imesid, aga aitab sul ebamugavad olukorrad rahulikumalt ja turvalisemalt üle elada ning teeb iseseisva elu palju kindlamaks.
Hoia koduapteek korras ja kergesti leitav
Kontrolli ravimeid ja küsi vajadusel abi
Paratsetamool ja ibuprofeen sobivad palaviku/valu vastu
Nohu ja kurk?
Sprei & siirup.
Siin on sulle üks mugav spikker, kus on kogu oluline info ühes kohas, saad selle alla laadida või välja printida, et abi oleks alati käepärast.
Rahastatud
Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.