Sõltuvus ei alga suurelt, see algab märkamatult
Sõltuvus ei küsi vanust ega tausta. See võib alata märkamatult, väikeste ja näiliselt süütute valikutega, kuid selle mõju võib olla pikaajaline ja tõsine. Mida varem me ohte mõistame, seda paremini oskame end ja teisi kaitsta. Teadmine on esimene samm ennetamise suunas.
Kujuta ette: Üks jook peol. Üks mahv sõbra kõrval. Üks kiire arvutimäng. Üks panus „niisama naljaks”. Midagi hullu ju ei juhtu. Mõne aja pärast märkad, et ootad seda hetke. Päev on pingeline ja mõte sellest annab justkui kergendust. „Ma kontrollin seda,” ütled endale. Ühel hetkel avastad, et asi, mis pidi andma hea tunde, hakkab võtma rohkem, kui annab. Ja sa ei mäletagi enam täpselt, millal see muutus valikust millekski, millest on raske loobuda.
Alkoholi- ja nikotiinisõltuvus
Alkohol ja nikotiin on ained, millega paljud puutuvad kokku juba varakult – sageli uudishimust, sõprade mõjutusel või soovist „lihtsalt proovida“. Kuigi alguses võib tunduda, et kontroll on täielikult enda käes, võivad need ained tekitada sõltuvust kiiremini, kui arvatakse. Alkoholi või nikotiini kasutamine võib tunduda ajutise lahendusena stressile, kuid pikemas plaanis probleemid süvenevad, sest see võib kahjustada suhteid, tekitada üksildust ning halvendada unekvaliteeti. Lisaks mõjutab alkohol ning nikotiin aju tasu- ja motivatsioonisüsteemi, tekitades küll hetkeks hea enesetunde, kuid samal ajal aeglustab mõtlemist ning suurendab stressi, ärevust ja masendust.
OHUMÄRGID!
Tarbimine aina sagedamini või suuremates kogustes
Raskus tarvitamist piirata
Ärrituvus või rahutus ilma alkoholi või nikotiinita
Mõtted keerlevad sageli järgmise tarvitamise ümber
Digi- ehk
nutisõltuvus
Nutiseadmed ja internet on meie igapäevaelu osa – need aitavad suhelda, õppida ja lõõgastuda. Kuid vahel võib tehnoloogia kasutamine muutuda nii sagedaseks ja impulsiivseks, et see hakkab mõjutama meie tervist, suhteid ja igapäevaseid kohustusi. Digisõltuvus tähendab seda, et mõtted ja tegevused keerlevad liiga palju seadmete ümber ning on raske keskenduda muule, näiteks koolitööle, hobidele või suhtlemisele päris inimestega.
!
Soov veeta ekraanide taga üha rohkem aega.
!
Ärevus või rahutus, kui oled pikalt offline
!
Unehäired, silmade väsimus või kehv rüht
PORNOSÕLTUVUS
Tihtipeale mõtleme, et porno on miski, mis on ainult üdini negatiivne ega oma mitte mingit kasu. Samas on oluline mõista, et pornograafilise materjali tarbimine ei tähenda automaatselt sõltuvust. Kui inimene on teadlik sellest, et tegemist ei ole reaalse eluga, ning oskab märgata võimalikke ohumärke sõltuvuse kujunemisest, võib selle vaatamine olla osa privaatsest ajast iseendaga. Oluline on säilitada tasakaal, ausus enda suhtes ning oskus vajadusel piirid seada.
‼️ Milliseid ohumärke tähele panna ehk teadliku tarbija 101? ‼️
KUST ABI SAADA?
Kõige olulisem on mõista, et abi küsimine ei ole häbiasi – mida varem esimesed sammud teha, seda lihtsam on sõltuvusest vabaneda. Kõigile ei sobi üks ja sama lahendus, kuid oluline algus on see, kui inimene suudab endale ausalt tunnistada, et tal võib olla tekkinud sõltuvus.
Sageli aitab ka oma mure jagamine usaldusväärse inimesega, olgu selleks sõber, pereliige või õpetaja. Lisaks tasub pöörduda spetsialisti poole, kes oskab toetada ja hoiab vestluse konfidentsiaalsena. Esmase sammuna võib abi ja infot leida ka veebilehelt peaasi.ee, kus on võimalik tutvuda teemaga ning võtta ühendust nõustajatega.
Rahastatud
Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.